words of wisdom from a past life ja mis nendest järeldub ehk miks jääb ära kakslill-lik romaan "mida ma tegin suvevaheajal"

ükskord ma tundsin ühte meest, kellel tuli häid mõtteid nagu tavaliselt häid, relevantseid, teostatavaid mõtteid ei tule - igal hetkel ja külluses. tema viimased tarkusesõnad mulle enne mu elust uttu tõmbamist olid, plika, sa räägi vähem maailmaga ja rohkem omaette.

pärast pikka järelemõtlemist võin nentida, jah, need on tõesti kuldsed sõnad! siit siis tuleb, et jääb igaveseks saladuseks*, mida ma oma talvevaheajal kaks ja pool nädalat tegin. vihjeks, et oli külalisi. ic. ja oli naljakas. ja üks sõjaepisood. ja kui see on võimalik, siis armastus on suurem kui enne.


* mõned smsid said ju ikka ka saadetud käigu pealt ja mõned kõned peetud ja ja eks mu "perekond", hotellinaabrid, kinokaaskülastajad jne jne ju nägid ja kuulsid. aga me kõik loodame, et nad vaikivad nagu minagi