sahtlimajandus

igaüks, kes minust midagigi teab, teab, et olen laisk. ei, olen veel laisem. kõige laisem ma ei saa kahjuks olla - armastan kedagi, kes tahaks elu mööda saata magades ja tingimata külge keeramata, sest see oleks liigne pingutus, ja üldse on sport saatanast:) laisal ei ole muud varianti kui olla ehvektiiiiiivne. oma viimases korteris kilulinnas saavutasin süstematiseerimise metataseme tänu kastidele, kuhu sai kogu elu ära sortida. "meta"tasandi seetõttu, et enne ärasõitu pakkides vajasin sisukorda, kuhu ja mis alustel kõik peenelt liigitatud oli. perekondlikus jahimajakeses sellel suvel rassides tegin ka oi kui ägedaid süsteeme, aga kahjuks külastavad seda maja kõik meie sugulased, kellel sarnane sofistikeeritud (mis meil eestikeele ilus sõna ongi?) nägemus puudub ja süstematiseerimiseelne olukord on peaaegu et taastatud. kuulub suisa rubriiki ära süüdista ideoloogiat, vaid praktikuid:)

aga.

et praegu elan veel nata kohvrite otsas, aga sortimiskirg on kange, otsustasin ennast rakendada oma virtuaalloba peal. reisikiri asub seal ja siin jätkuvad sapised ahastused teemal kuhu küll kõik lilled jäid.

kuigi raske on sapine olla, kui oled õnnelik. no ma jätkan proovimist. igatahes.